18.03.2021
Käesoleva aasta märtsis sai Eestis täis aasta COVID-19 nakatumiste suuremast puhangust.
Kogu see periood on olnud ettevõtlusele väga keeruline. Kui pealtnäha on olukord stabiilne,
siis tegelikult on pinna all pidev ärevus ja mure tuleviku eest. Mingitel hetkedel on lausa
lootusetuse tunne, sest ei tea kas tegutseda, rahuneda, rabeleda või vaadelda. Olukord igas
mõttes muutub pidevalt ja ainuke teadmine on lootus, et äkki on homme olukord parem.
Pidevalt on meedias kuulda nakatunute arvu ja on ka infot vaktsineeritute kohta. Suur rõõm
on, et alates sellest aastat on meil reaalne võimalus alustada vaktsineerimistega. Kuidas see
on kulgenud teavad kõik ja mina ei soovi seda täiendavalt kommenteerida. See, et vaktsiini
on vähe on kogu selle probleemi tuum. Vastasel juhul oleks olukord veidi erinev. Hoopis
rohkem teeb mind murelikuks see, et mille alusel otsustatakse, kes peaks üldse vaktsiini
saama? Kuidas on tekkinud otsused, kes on oluline persoon ja kes mitte. Meie peame olema
ühiskonnas kõik võrdsed ja riik peab kohtlema kõiki kodanike võrdsetena. Kas ka see on
olnud vaktsineerimise järjestamisel mingikski aluseks? Toon välja tänase vaktsineerimise
eesmärgid:
COVID-19 haiguse vastasel vaktsineerimisel on Eestis seatud järgmised eesmärgid:
•kaitsta enim haavatavaid Eesti elanikke ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus
nakatuda kui teistel või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (nt
tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad);
•vähendada/ennetada COVID-19 põhjustatud haigus-ning surmajuhtumeid;
•vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele;
•kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonna normaalne
toimimine;
•kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest.
Hetkel oleme jõudnud faasi, kus tervishoiu ja elutähtsate teenuste osutajad on
vabatahtlikkuse alusel kaitstud. Seega on nendel suur oht töökohal nakatuda kõrvaldatud.
Nüüd on aeg alustada eesmärgi „kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest“
elluviimisega. Mida see minu arvates tähendab? See tähendab seda, et on vaja kiiremas
korras alustada töötavate eraettevõtete töötajate vaktsineerimisega. Ettevõtluses on
tuhandeid selliseid töökohti, kus ei ole võimalik teha kaugtööd ja sageli ei saa isegi pidada
distantsi 2 m. Hetkel on nemad küll tööl varustatud igasuguste kaitsevahenditega, kuid mis
võib juhtuda vabal ajal, seda on keeruline kontrollida. Need inimesed teevad seda tööd
selliselt seetõttu, et teisiti lihtsalt ei saa. Mõistlik on neid nimetada iga ettevõtte „eesliini“
töötajateks. Nüüd peab olema järg nende vaktsineerimise käes ja seda üllal eesmärgil, et
takistada viiruse levikut Eestis.
Siinkohal saab ettevõte ulatada enda abikäe inimeste selekteerimisel ja tema töökoha
riskide hindamisel. Ettevõtted saavad koostada vajalikud nimekirjad ja suudame
organiseerida kogu infovahetuse partnerite vahel. Saame teha eelküsitluse, kes soovib
ennast lasta vaktsineerida ja kes mitte. Lisaks saab ettevõte järjestada või grupeerida
töötajaid, arvestades võimalike kontaktide hulka ettevõtte sees, kui ka väljaspool.
Lisaks nimekirjadele on võimalik kogu vaktsineerimise protseduur läbi viia ettevõtte
ruumides. See muidugi eeldab, et on piisav töötajate arv ja on ka sobivad ruumid. Kõike on
võimalik teha koostöös ja ühise pingutusena. Hetkel jääb mulje, et kuskil on olulised
inimesed, kes ajavad riigi asja, kuid kogu ettevõtlus ei puutu asjasse ja ei peaks siin kaasa
lööma. Tegelikult on meil igal ettevõttel „eesliini“ töötajad, kes nakatumise eest peaksid
vaktsineeritud olema ja kui need inimesed on tähtsad ettevõttele, siis on nemad seda ka
kogu majandusele. Hetkel saavad kõige suuremat kahju need sektorid, mis on Valitsuse
määruse alusel üldse suletud või tegevus olulisel määral piiratud. Kui peaks aga juhtuma nii,
et hetkel töötavad ettevõtted, peavad töötajate nakatumise tõttu kõik uksed sulgema, on
see majandusele suurem hoop. Suur hulk lepingud jäävad täitmata, ettevõtted ei suuda täita
kohustusi ja seeläbi kaotavad töö paljud inimesed.
Mitte midagi ei juhtu, kui meie riigis kõik arengukavade eesmärgid lükatakse aasta või kahe
võrra edasi või mõni koosolek jääb kaugtöö tõttu pidamata. Kuid kui tublid ettevõtte
töötajad ei saa töötada või kaotavad oma sissetuleku, on see probleem pikkadeks aastateks
tervele ühiskonnale.
SEL juhatuse nimel,
Robert Pajussaar
SEL juhatuse esimees