01.03.2021
Avalik pöördumine
Austatud peaminister Kaja Kallas
2021. aasta veebruaris möödus Eestis aasta esimesest kokkupuutest uue ja ohtliku
viirusega COVID-19.
Paljud Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta eriolukorras tehtud otsused viiruse leviku
tõkestamiseks olid õiged. Kindlasti oli õnnestunud ja tõhus palgatoetus. See toetus aitas
töövõtjaid üle Eesti ja lükkas edasi võimalikud suurkoondamised ettevõtetes. Soovisime
juba toona, et sarnane toetusskeem jätkuks pikemalt, kuid väiksemas mahus.
Alates 2020. aasta hilissügisest oleme jõudnud eelmise aastaga sarnasesse olukorda ja
erinevates Eesti piirkondades on erinevatel aegadel tulnud taas piirata majandustegevust.
Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et aina rohkem on vaja piirata ka inimesta liikumist
ja kogunemisi. See tähendab ühtlasi ka üha täiendavaid piiranguid majandustegevusele.
Kõik Saaremaa ettevõtjad nõustuvad, et viiruse laia leviku olukorras on piirangud
tõepoolest vajalikud. Me toetame valitsuse otsuseid ja kutsume kõiki neid ka
vastutustundlikult ja korrektselt järgima. Samas juhime me otsustajate tähelepanu sellele,
et samaaegselt majanduse piiramisega tuleb kohe keskenduda ka õiglaste ja asjakohaste
kompensatsiooni-süsteemide rakendamisele. Koos piirangutega peaks ettevõtjateni
jõudma ka sõnum, et nende peale mõeldakse. Kompenseerida tuleks eelkõige tööjõuga
seotud kulusid. Kõik ettevõtjad ja töövõtjad on aastaid kohusetundlikult tasunud
töötuskindlustusmaksu ning need vahendid on mõeldud just sellisteks kriisiolukordadeks
nagu täna. Seoses majandustegevuse piiramisega on just töötajatel kõige suurem oht
kaotada töö ja sissetulek. Siinkohal peakski appi tulema just meie kõigi poolt makstud
töötuskindlustus.
On selge, et kompensatsioon peaks olema sihitud täpselt ja toetuse saajaks peavad olema
töövõtjate asemel, kriisis sõltumata, reaalselt tegutsevad ettevõtted. Toetussüsteem peab
kompenseerima ettevõtetele osaliselt või terves ulatuses selle osa tööjõu kuludest, mille
katteks vajalik sissetulek jääb piirangute tõttu teenimata. Väga paljudes
majandusvaldkondades on mõjud kaudsed ja nende hindamine vajab rohkem süvenemist,
kuid osad valdkonnad kannatavad piirangute tõttu selgelt rohkem. Näiteks on löögi all
kogu HORECA sektor, kus regionaalselt on oluline roll majutus- ja toitlustusettevõtetel.
Suurte piirangute rakendamisel on majandusklikult mõttetu tegevust jätkata ja tekib selge
soov ajutiselt või alaliselt tegevus lõpetada. See ei ole aga ühelegi osapoolele kasulik.
Viimasel ajal ei ole otseselt piiratud töötleva tööstuse tegevust, mis ei tähenda, et see neid
kuidagi ei puudutaks. Seoses nakatunutega ja lähikontaksetega on inimesed pidanud töölt
eemal viibima ja see on omakorda avaldanud suurt mõju tootmisvõimsuste rakendamisel
ja tootmisgraafikutes püsimisel. Siinkohal on vaja samuti kaaluda võimalusi ja otsida
lahendust, kuidas aidata nendel ettevõtetel hakkama saada. Esialgu on vaja hoida töötlev
tööstus elus läbi selle, et ei kehtestataks piiranguid nende tegevusele.
Uusi piiranguid kehtestades tuleb valitsusel teha ka konkreetsed avaldused, kuidas
ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamisega operatiivselt edasi minnakse, milliseid toetusi
saab taotleda ja milliste kriteeriumite alusel neid välja makstakse. Lisaks otsestele
toetustele on täna oluline, et jätkatakse samas tempos Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja
KREDEX-i poolt väljaantavate laenudega. Eesti ettevõtluse konkurentsivõime säilimise
nimel on oluline kiirelt rakendada ettevõtluse toetusmeetmeid sarnaselt teiste Euroopa
riikidega.
Ootame ettevõtjatena, et kõik toetusi menetlevad organisatsioonid töötavad keerulistel
aegadel täiskoormusel, et väljamaksed ei takerduks bürokraatiasse ja tehnilistesse
pisiasjadesse. Vajadusel oleme nõus oma ideid ja ettepanekuid täiendavalt selgitama.
SEL juhatuse nimel,
Robert Pajussaar
SEL juhatuse esimees