06.07.2022
PÖÖRDUMINE
Kuressaares 05.07.2022
Lugupeetud Saaremaa vallavalitsuse ja koalitsiooninõukogu liikmed
Viimasel ajal on olnud palju juttu ja selleteemalisi kohtumisi Saare maakonna elektri põhi- ja jaotusvõrgu
tugevdamise teemadel. Ettevõtjad on olukorras, kus taastuvenergiaüksuste loomise liitumistingimuste
päringutele esitatakse ebareaalselt kõrgeid hinnapakkumisi, ulatudes kohati 1 500 000 EUR piirini ning
seda põhjusel, et meie põhivõrk on täis ja uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi see vastu ei võta. Samuti
pole täna turul toimivaid ja konkurentsivõimelisi salvestuslahendusi.
Ettevõtete konkurentsivõime on kasvavate sisendhindade, lonkavate tarneahelate ja tööjõupuuduse
tugeva surve all ning meil pole võimalik oma tootmistsüklisse liita taastuvenergiat soovitud mahus, mis
sisuliselt tähendab olukorda, mil ettevõtetel pole puuduliku elektritaristu tõttu võimalik optimeerida
tootmise sisendkulusid ning täita klientide, koostööpartnerite ja lõpptarbijate ootusi. Kui kohalik
omavalitsus ei tee esimesel võimalusel konkreetseid samme olukorra parandamiseks, muutub siinne
ettevõtluskeskkond ebaatraktiivseks nii olemasolevate kui uute ettevõtete jaoks. Selle tulemusel
vähenevad maakonnas nii töökohtade kui elanike arv.
Soovime, et kohalik omavalitsus võtaks 330 kV põhivõrgu planeerimise Saaremaa valla
üldplaneeringusse, kuna sellest sõltuvad peamised edasise arengu aspektid alustades ettevõtete
konkurentsivõimest, tavakodanike toimetulekust kuni haridussüsteemi, mere-/sinimajanduse
arenguvõimaluste realiseerimise ja salvestustehnoloogiate arenguteni välja. 330 kV võrgutaristu on ilma
liialdamata maakonna arengute selgroog, mis on muuhulgas välja tulnud ka kõikides uuendamisel
oleva mmakonna arengustrateegia töörühmades.
Lisame pöördumisele juurde H&Ko ekspertarvamuse planeeringuliikide valikutest ning riikliku
eriplaneeringu ja Saaremaa valla üldplaneeringu hinnangulise ajakava.
Samuti toome alljärgnevalt välja põhiaspektid, miks on just Saaremaa valla üldplaneering 330 kV
võrgutaristu menetlemiseks kõige tõhusam viis ning miks ei ole täna võimalik rakendada KOV
eriplaneeringu võimalust:
KOV eriplaneering tundub sisuliselt olevat üsna hea tööriist, aga seda ei saa praktikas kasutada,
sest täna õigusaktid seda ei võimalda, sest õhuliin pole olulise ruumilise mõjuga ehitiste
nimekirjas. Planeerimisseadust alles hiljuti muudeti, seega puudub usk, et võetaks ette
järjekordse muudatuse initsieerimine ning igasugune õigusakti muutmine võtab aega
määramatus koguses. Seega pole KOV eriplaneering reaalne variant, millega arvestada.
Kui seadusandlus võimaldaks kasutada KOV eriplaneeringut, siis 3 aastat oleks menetluse
absoluutne miinimum olukorras, kus kogu protsess jookseb veatult ja koostöö omavalitsuse,
huvitatud osapoole ning konsultandi vahel õlitatult, keegi ei tõstata keerulisemaid küsimusi,
ametkonnad ei palu ajapikendusi ja ühtlasi tehakse niiöelda ette ära juba järgnevate etappide
tööosi. Reaalsem on 4-5 aastat.
Isegi, kui KOV saaks eriplaneeringut algatada (kordusena: täna pole võimalik ja pretsedendi
loomine väga ajakulukas), nähakse siin valla jaoks hoopis topelt menetluskoormust.
Eriplaneeringu protsessis on kokku neli avalikustamise etappi, üldplaneeringus kõigest kaks.
Kaks planeeringut kokku tähendaks juba kuute avalikustamist. Lõpuks kantakse ka
eriplaneeringu lahendus ÜP-sse sisse ehk kehtib sisuliselt ikkagi üldplaneering. Seadusandja
mõte on olnud, et võimalikult palju tuleks üldplaneeringu tasandil ära teha.
Kui KOV eriplaneering vajab õigusaktide kohendamist (suvi + peatselt valimised), siis tundub
et suhteliselt kiire ja ratsionaalne tee on Saaremaa valla üldplaneeringu menetlus. Riiklik
eriplaneering on aeganõudev, keeruline ja senini (perioodil 2015-2022) ei ole ühtegi edukat
näidet (ekspertarvamus lk 2-3, p 2).
Lugupidamisega
Rainer Paenurk SA Saare Arenduskeskus juhatuse liige
Fred Siimpoeg MTÜ Saaremaa Ettevõtjate Liit juhatuse liige
Koit Kelder SA EHTNE Saaremaa märgis, MTÜ Saarte Koostöökogu juhatuse liige
Neeme Rand Kuressaare Ametikooli direktor